Eesti
English עברית
Eesti ja Iisrael »

Iisrael - Relations

27.08.2015

  
viimati uuendatud: 24.08.2016
 
 


Iisraeli Riik tunnustas Eesti Vabariiki 4. septembril 1991 ning riikide vahel sõlmiti diplomaatilised suhted 9. jaanuaril 1992.

Alates augustist 2016 on Iisraeli suursaadik Eestis Dov Segev-Steinberg, kes resideerib Helsinkis. Iisraeli suursaadik Eestis Dan Ashbel andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 23. novembril 2011.a. Iisraeli suursaadik resideerib Helsingis.
Eesti suursaadik Iisraelis oli aastatel 1999-2004 Jüri Seilenthal, 2004-2006 Marina Kaljurand ning 2007-2010 Aino Lepik von Wiren, kes resideeris Tallinnas. 2009. aasta novembris avas välisminister Urmas Paet EV Suursaatkonna Tel Avivis. Eesti esimeseks Iisraelis resideerivaks suursaadikuks oli alates jaanuarist 2011 kuni novembrini 2011 Tiina Intelmann. Maist 2012 kuni augustini 2016 oli suursaadikuks Malle Talvet-Mustonen. 3. augustil 2016 andis oma volikirjad president Reuven Rivlinile üle suursaadik Sulev Kannike.

Mais 2007 moodustati Riigikogus Eesti-Iisraeli parlamendigrupp, mille esimees on Igor Gräzin.

Knessetis on moodustatud Eesti sõprusgrupp, mille esinaine on Ksenia Svetlova.

Visiidid
 

Iisraeli
märts 2017 välisminister Sven Mikser
jaanuar 2016 välisminister Marina Kaljurand
november 2013 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2012 peaminister Andrus Ansip
november 2012 kultuuriminister Rein Lang
detsember 2010 Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon
juuni 2010 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
november 2009 välisminister Urmas Paet
Eestisse
jaanuar 2017
Knesseti esimees Yuli-Yoel Edelstein
mai 2014Knesseti delegatsioon eesotsas asespiiker Gila Gamlieliga
september 2013Knesseti Eesti sõprusgrupi esinaine Rina Frenkel
mai 2011asevälisminister Daniel Ayalon
august 2010riigiminister Michael Eitan
mai 2007Iisraeli pearabi Jona Metzger ja Iisraeli asepeaminister Shimon Peres seoses Tallinna sünagoogi avamisega
september 2005president Moshe Katzav riigivisiidil
november 2001Infrastruktuuride minister Avigdor Lieberman

Välisministrid on korduvalt kohtunud erinevatel rahvusvahelistel üritustel. Alates 2000. aastast on regulaarselt toimunud poliitilised konsultatsioonid.

Lepinguline baas

  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.1995)
  • Telekommunikatsioonide, posti ja informaatika alase koostöö kokkulepe (jõustus 02.12.1997)
  • Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 05.08.1998)
  • Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 07.10.2001)
  • Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 28.12.2009)
  • Haridus-, teadus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordikoostöö programm aastateks 2012-2015 (jõustus 12.11.2012)

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

2015. aastal oli kaubavahetuse käive Iisraeliga ligi 19 mln eurot (0,1% kogukäibest). Võrreldes möödunud aastaga kasvas eksport üle 20%, import aga vähenes 20%. 2015. aastal oli Iisrael kaubavahetuse mahult Eesti 49. kaubanduspartner (48. kohal ekspordipartnerina ja 48. kohal impordipartnerina). Eesti päritolu kaupade osakaal viimase kolme aasta ekspordis oli ca 82-84%.

Eesti-Iisraeli kaubavahetuse areng 2005-2015 11 kuud (põhikaubandus, miljonit eurot)

  Eksport Import
2005 2.6 3.4
2006 2.9 7.2
2007 2.6 8.5
2008 2.8 5.7
2009 5.8 3.6
2010 12.0 5.2
2011 12.1 8.0
2012 12.7 7.2
2013 10.7 9.5
2014 10,6 7,6
2015  12,7 6,1

Allikas Statistikaamet

 

Olulisemad ekspordiartiklid 2015. a:

  • loomsed rasvad ja õlid (rapsi-, rüpsi- või sinepiõli) – 20,5%
  • puit ja puittooted (puidust pakk-kastid, karbid, salved, spoonihööveldatud või – kooritud puit, töötlemata puid) – 14,9%
  • metallid ja metalltooted (plii ja pliitooted) – 13,9%
  • paberimass ja tooted sellest (paber, papp) – 13,8%

Olulisemad impordiartiklid 2015. a:

  • masinad ja seadmed (telefonid, nõudepesumasinad, radarseadmed) – 31,1%
  • tekstiil ja tekstiiltooted (lõng, puuvillane riie, lamineeritud riie) – 22,2%
  • tooted tsemendist, betoonist – 11,9%

Investeeringud

 

Eesti Panga andmeil on Iisraeli investorid 31.03.2016 seisuga investeerinud Eestisse 9,8 mln eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, finants – ja kindlustustegevusse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Eesti Äriregistris oli aprilli 2016. a seisuga registreeritud 70 Iisraeli osalusega Eesti ettevõtet.


Investeeringud

 

Eesti Panga andmeil on Iisraeli investorid 31.03.2016 seisuga investeerinud Eestisse 9,8 mln eurot. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, finants – ja kindlustustegevusse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Eesti Äriregistris oli aprilli 2016. a seisuga registreeritud 70 Iisraeli osalusega Eesti ettevõtet.

Kultuurisuhted
 

Peaminister Mart Laari ametliku visiidi ajal Iisraeli allkirjastati 12.07.1993 kahe riigi vaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 04.08.1998). Lepingu järgi ergutavad pooled otsekontakte ja koostööd, kutsuvad teineteist rahvusvahelistele kongressidele ja seminaridele, toetavad koostööd kahe maa spordi- ja noorsoo-organisatsioonide vahel jms. Lepingu esimene rakendusprogramm allkirjastati välisminister Toomas Hendrik Ilvese Iisraeli visiidi käigus juulis 1998. Viimati uuendati  rakendusprogrammi  2012. aastal, selle allkirjastasid Eesti kultuuriminister Rein Lang ja Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman.

Eesti ja Iisraeli kultuurialased sidemed on viimastel aastatel hoogustunud: muusikud, kunstnikud, disainerid ja filmitegijad on leidnud vastastikku huvitavaid koostöövorme, esinenud vastamisi näitustel, muusikafestivalidel, töötubades jms. Viimastel aastatel toimunuks tuleks nimetada Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude ja üliõpilaste ehtekunstinäitust ja töötubasid Shenkari Tehnika- ja Disainikolledžis (mais 2012), Eesti disaini väljapanekut Holoni Disainimuuseumis toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühisel näitusel (novembrist 2012 kuni jaanuarini 2013), Arvo Pärdi muusikale loodud koreograaf Marina Kesleri balleti „Othello“ etendusi Jeruusalemmas ja mujal Iisraelis 2012-2013 aasta jooksul. Eesti muusikakollektiivid (Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, Vox Clamantis jt) on korduvalt esinenud Iisraeli muusikafestivalidel Abu Goshis, Eilatis jm. Silmapaistva kavaga „Taevane linn – Jeruusalemm“ esinesid Hortus Musicus ja koor Latvija Andres Mustoneni käe all Iisraeli suurimal festivalil „Israel Festival“ 2013. aastal. Iisraeli ooperiteatris on esinenud sopran Moonika Liiv, Jeruusalemma sümfooniaorkestri solistina tenor Matti Turi ja mezzosopran Helen Lokuta. Dirigent ja viiuldana Andres Mustonen on viimaste aastate jooksul korduvalt esinenud koos Iisraeli orkestritega (Jeruusalemma sümfooniaorkester, Israel Camerata, Kibbutz-orkester) ning paljude muusikutega, keda on kutsunud ka oma festivalile Tallinna.

2014. aasta veebruaris toimus Tel Avivis esimest korda Eesti-Iisraeli muusikafestival MustonenFest Tallinn – Tel Aviv. Selle avasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Tel - Avivi linnapea Ron Huldai. Viiepäevase festivali jooksul sai publik kuulda sümfoonilist, kammer-, barokk-, jazz- ja maailmamuusikat Eesti ja Iisraeli tuntud muusikute esituses. Festivali lõppkontserdiga tähistati ühtlasi Eesti Vabariigi 96. aastapäeva.

2014. aasta kevadel toimus Eesti koorijuhtide reis Iisraelisse, mille jooksul Eesti koorijuhid juhendasid Iisraeli koore ning korraldasid õpitube kohalikele koorijuhtidele. Kooride-vaheline läbikäimine sai uut hoogu ning vastastikuseid külaskäike ja kontsertreise on oodata ka edaspidi.

Juudid Eestis

 

Esimest korda mainitakse Eesti arhiivides juute 1333. aastal, kuid kuni 18. sajandini oli nende arv Eestis üsna väike. Alaline kogukond hakkas tekkima 19. sajandil, mil esmakordselt toodi vene armee Tallinna garnisoni juudi noori, kes pärast sõjaväes teenimist said Eestisse jääda. Alates 1865. a. lubati Eesti kubermangus alaliselt elada juutidel, kellel olid I gildi kaupmehe, kutselise käsitöölise või ülikooli diplom. Kogukonna kasvades loodi esimesed kogudused, rajati palvemajad, surnuaiad, oma abikassad ning kultuuriseltsid. Tallinnasse ehitati suur sünagoog 1886. ja Tartusse 1903. a. (mõlemad hävisid 1944. a.). 1913. aastal elas Eestimaa piirides 4995 juuti. Juudi vaimne keskus asus sel perioodil Tartus, kuna sealses ülikoolis õppis arvukalt juudi üliõpilasi teistest Vene impeeriumi osadest. Seal alustasid oma tegevust nii sionistliku kui sotsialistliku suunitlusega organisatsioonid.

Eesti iseseisvudes 1918. a. algas uus etapp ka kohalike juutide ajaloos, ligi 200 juuti võtsid osa Vabadussõjast. Kohalikud juudid olid seni moodustanud väikse killu viiemiljonilisest Venemaa juutkonnast, nüüdsest moodustasid nad omaette Eesti juudi kogukonna ning neist said riigi võrdõiguslikud kodanikud. 1926. a. andis Eesti valitsus esimesena maailmas juutidele kultuurautonoomia (see sündmus kanti 1927. a. ka Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse Jeruusalemmas). Algas juutide energiline kultuurialane tegevus. Tallinnas avati Juudi Gümnaasium, Tartus keskkool ja Valgas algkool. Rajati juudi lasteaedu, spordiseltse, rida draamaringe, klubisid ja raamatukogusid. Kokku tegutses Eestis 1939. a. 32 erinevat juudi organisatsiooni.

1940. a. alanud nõukogude okupatsioon tegi lõpu juutide kultuurautonoomiale. 14. juunil 1941 küüditati ligi 10% Eesti juutidest nõukogude võimu poolt Siberisse. Paljud juudid olid juba varem sakslaste sissetungi hirmus Venemaale pagenud. Saksa okupatsiooni käigus (1941-1944) hukkusid peaaegu kõik Eestisse jäänud juudid. Teisele Maailmasõjale järgnenud nõukogude okupatsiooni aastad muutsid juutidele nende identiteedi säilitamise väga keeruliseks. Organiseeritud ning kultuuritegevus lakkas täielikult. Siiski kolis Eestisse palju juute toonase Nõukogude Liidu teistest osadest, otsides varju sealse antisemitismi eest. Eestis olid olud vabamad ja haridusvõimalused paremad.

Eesti taasiseseisvumisega olukord muutus. Juba 1988. aastal moodustati Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehe Trivimi Velliste algatusel Juudi Kultuuri Selts. 1992. a. selts reorganiseeriti, ümberkorralduste tulemusel moodustati Eesti Juudi Kogukond. Tallinnas taasavati 1990. aastal Juudi Kool, 2000. aastal sünagoog, mis esialgu tegutses Juudi Kooliga samas hoones. 2007. aasta mais valmis lahkete annetajate kaasabil Tallinna uus sünagoogihoone.

2008. aasta detsembris avati Tallinnas Eesti Juudi Muuseum, mille väljapanekud käsitlevad Eesti juutide elu 19. sajandist tänapäevani ning annavad ülevaate juutide olulisest rollist Eesti kultuuri- ja ärielus ning teaduses.

Praegu elab Eestis ca 2 000 juuti.
 

Holokaust Eestis, selle uurimine ja mälestamine
 

Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) mõrvasid natsid Eesti territooriumil ligi tuhat kohalikku juuti, kes ei olnud jõudnud, saanud või soovinud okupatsiooni jalust Nõukogude Liitu pageda. Lisaks neile toodi teistest Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Euroopa riikidest Eestisse ligikaudu 12500 juuti, kellest 7500 kuni 8000 siin hukkus või hukati. Ülejäänud evakueeriti Eestist ning 1944. aasta septembris Eesti taasvallutanud Punaarmee leidis siin eest vaid sadakond ellujäänut Klooga laagris.

President Lennart Meri algatusel loodi 1998. aastal Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. Komisjoni, mida juhtis rahvusvaheliselt tuntud Soome erudiplomaat Max Jakobson, moodustasid Lennart Meri kutsel Uffe Ellemann-Jensen, Paul Goble, Nicholas Lane, Peter Reddaway, Arseny Roginsky, ja parun Wolfgang von Stetten. Komisjoni eesmärgiks oli saksa ja nõukogude okupatsiooni ajal Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimine.

Komisjon kirjutab oma järeldustes, et üldine vastutus enamiku, kui mitte kõigi raportis käsitletud kriminaalsete episoodide eest lasub Saksa sõjaväe- ja tsiviilokupat­sioonivõimudel. See tuvastati Nürnbergi protsessidel ja on tuvastatud ka paljudes muudes seostes. Komisjoni eesmärk oli ka nende eestlaste kindlakstegemine, kes oma ametikohtade või tegevuse tõttu vastutavad inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi või sõjakuritegude eest. Komisjoni töö tulemustega on võimalik tutvuda aadressil http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/index_frameset.htm. Max Jakobsoni komisjon lõpetas oma tegevuse 2008. aastal, samasuunalist tegevust jätkab Eesti Mälu Instituut.

Eesti on korduvalt ja kõrgel tasemel mõistnud hukka okupeeritud Eesti territooriumil nii võõrvõimude kui kohalike kollaborantide poolt juudi rahva vastu toime pandud kuriteod.

27. jaanuaril 2003. a. tähistati Eestis esimest korda Holokausti mälestuspäeva. 2012. aastal avati Holokausti mälestuspäeval Eesti juudi kogukonna keskuses memoriaal Mälestuste galerii, kus on jäädvustatud nende 974 Eesti juudi nimed, kes mõrvati Eesti territooriumil II maailmasõja ajal. Mälestusmärkidega on tähistatud juutide kinnipidamis- ja hukkamispaigad Tallinnas, Kloogal, Kalevi-Liival, Vaivaras, Eredal, Kiviõlis ja mujal.
Eesti Ajaloomuuseum uuendas äsja Klooga holokaustiohvrite memoriaali. Renoveeritud memoriaali avamine toimus 16. septembril 2013. Avamisel osalesid Riigikogu esimees Ene Ergma ja kultuuriminister Rein Lang ning Iisraeli Knesseti liige Rina Frenkel. Memoriaali avamisele järgnes Välispoliitika Instituudi korraldatud holokaustiteemaline ümarlaud välisministeeriumis.

1993. aastal andis Eesti Ajaloomuuseum Yad Vashemi keskusele Jeruusalemmas kingitusena üle kollektsiooni Klooga koonduslaagris hukatud juutidele kuulunud esemetest ja fotodest. 2005. aasta märtsis osales toonane Eesti haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  uue põhiekspositsiooni avamisel Yad Vashemis, kus Kloogalt pärit esemed ja fotod moodustavad silmapaistva osa. Kutsele osaleda Klooga memoriaali avamistseremoonial 2013. aasta septembris, vastas Yad Vashemi president Avner Shalev kirjaga haridusminister Langile, milles avaldas  tänu Eesti omaaegse panustamise eest Yad Vashemi ekspositsiooni.
Yad Vashemi muuseumi Õiglaste alleel on eesti teoloogi, luuletaja ja filosoofi Uku Masingu ja tema naise Eha mälestuseks istutatud puu. Masingud varjasid Saksa okupatsiooni ajal oma kodus juudi üliõpilast, päästes sellega üliõpilase elu.

Eesti on liitunud IHRA-ga (International Holocaust Remembrance Alliance), mille eesmärgiks on leida poliitiliste liidrite ning sotsiaalsete liikumiste juhtide tuge holokaustialasele haridusele, selle mälestamisele ning uurimustele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Holokausti teemat käsitletakse Eesti koolis ajalooprogrammi osana seoses II Maailmasõja sündmustega. Eesti riiklik õppekava sätestab holokausti õpetamise ajalootundides põhikooli viiendas ning üheksandas klassis ja detailsemalt gümnaasiumiastmes, eelkõige kaheteistkümnendas klassis. Ajalooõpetajatele korraldatakse regulaarseid koolitusi holokausti teemal.

Iisraeli rahvusvaheline Holokausti uuringute kool ning Holokausti muuseum Yad Vashem korraldavad regulaarselt eesti õpetajatele Iisraelis juudi ajaloo ning holokaustiteemalisi kursusi. Projekti rahastavad Eesti riik ning Yad Vashem. Viimati toimus selline kursus juulis 2012. Programm annab osalejatele ülevaate juudi kultuurist, ajaloost, sionismist, natsismist, judaismi varasemast perioodist ja tänapäeva juutide elust enne holokausti ja holokaustist Nõukogude territooriumil ja Euroopas ning metoodilisi nõuandeid holokaustiteema käsitlemiseks koolitundides.

Juudi varade tagastamise küsimus
 

Mingeid varalisi pretensioone juutidel Eesti suhtes pole: välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiidi käigus Iisraeli 1998 juulis toimus kohtumine Maailma Juutide Varade Restitutsiooni Organisatsiooni aseesimehe hr. Naphtali Lavie’ga, kes edastas Eesti Vabariigile organisatsiooni ametliku hinnangu: Eesti on ainus riik Ida-Euroopas, mille suhtes MJVRO-l ei ole ühtegi pretensiooni.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Tel Avivis Menachem Begin Rd. 125, Tel Aviv 61071, Israel, e-mail: embassy.telaviv@mfa.ee